Välisriiki emigreerumine muudab elu jäädavalt

Elus kogetakse igasuguseid erinevaid muutuseid, näiteks lähedase surm või lahutus abikaasast. Üks taoliseid suuri muutusi on kohe kindlasti välisriiki emigreerumine, kuna see nõuab väga tugevat isiksust, kohanemisvõimet ja otsustuskindlust. Mõnikord ei pruugi inimestel kõiki neid omadusi eraldi ollagi, aga elu sunnib neid ühest kohast teise liikuma ja kogu senise elu armutult maha jätma.

Emigratsioon on iseenesest neutraalne kontseptsioon. See kätkeb endas ühest riigist teise liikumist, eesmärgiga püsivalt elukohta vahetada. Lihtsalt reisimine pole kohe kindlasti emigratsioon, vaid see on tööst või vabast ajast tingitud tegevus. Immigrantide jaoks pole kolimise tegevus üldjuhul sugugi meelt lahutav, vaid pigem on tegu vääramatu vajadusega. Mõnikord on tõmbepõhjuste hulgas ka majanduslik heaolu, ent sellelgi juhul on üheks eelduseks ilmselt teistest kehvem sotsiaalmajanduslik staatus, mis võib olla tingitud mitmetest mõjuritest.

Üks peamiseid asju, mis immigrantide elus juhtub, on oluliste sotsiaalsete sidemete katkemine või suhtluse osas üsna katkendlikuks muutumine. Tavaliselt tingib selle distants koduriigi ja sihtriigi vahel. Immigrandil ei pruugi olla viimase peal tehnoloogilisi vidinaid, mis muudaksid kaugsuhtluse mugavamaks ja kättesaadavamaks. Seepärast on oluline, et riik pakuks immigrantidele võimalusi paremini oma kodustega kommunikeerida. See muudab nad rahulikumaks ja õnnelikumaks ning selliste kodanike olemasolu on igale maale tähtis.

Ühiskonna valdavad arusaamad emigratsioonist mõjutavad olulisel määral inimeste kogemusi sihtriiki saabumisel. Kui sotsiaalne sfäär ja avalik arvamus on pigem immigrantide vastased, siis muudab see kolimist tunduvalt keerulisemaks. Vaenulik suhtumine võib avalduda isegi tänaval juhuslike inimestega rääkides, näiteks teejuhiste küsimisel.

Selge on see, et emigreerumine muudab inimest jäädavalt ja ta ei jää enam samasuguseks isikuks kui enne. Tegu on kurnava ja väsitava muutusega, mis ühest küljest küll „karastab“, aga teisest küljest võib muuta inimest tõsimeelsemaks ja sõnaahtramaks. Psühholoogide tehtud uuringud on näidanud, et immigrantide seas esineb rohkem vaimuhaiguseid ja muid hädasid. Ilmselt on see tingitud suuresti erinevate mõjude koostoimest: kehvem arstiabi kättesaadavus, stress, pinged töö leidmise pärast, koduigatsus ja muud heaolu pärssivad faktorid.