Milliseid koolitusi korraldada sisserännanutele?

Pidev koolitamine on integratsiooni alus, kui teemaks on sisserännanud inimesed kolmandatest riikidest väljaspool Euroopa Liitu. Ilma pideva õppetööta on inimestel raskem mõista kohalikku kultuuri, elu-olu ja seaduseid ning tavasid. Tõepoolest on pärast suuremat immigratsioonilainet toimunud Euroopas mitmeid küsitava väärtusega juhtumeid, näiteks on toimunud Suurbritannias aumõrvu, mis meie kultuuriruumi absoluutselt ei sobitu. Sellegipoolest ei tähenda see seda, et olukord oleks mingil moel lootusetu. Pigem näitab see taaskord koolituste vajalikkust ja nende liiga vähest toimumist.

Koolituste hulgas peaks kindlasti olema keeleõpe, sest see tagab sujuvama ja rikkalikuma suhtluse sisserännanute ning kohalike elanike vahel. Kui keelt ei õpetata piisavalt, siis tekivad suurema tõenäosusega erinevad arusaamatused ja konfliktid. Keel on ju suhtluse alus ja ilma selleta pole võimalik ühiseid sidemeid luua.

Kultuuri tutvustus on teine suurem teema, mis vajab kindlasti koolituste korraldamise ja planeerimise raames rohkem tähelepanu. Kuigi läänelik kultuur on levimas üle maailma, siis päris paljud inimesed kogevad siiski oma riigis kohalikul tasandil eripäraseid käitumisnorme ja -harjumusi. Nende inimeste jaoks võivad olla meie kultuurilised traditsioonid väga harjumatud ja tekitada lausa vastumeelsust. Sellega peab arvestama koolitusi korraldades ja mitte muutuma seepeale tõrjuvaks. Õppetöö on üks olulisemaid püsiva integreerumise alussambaid.

Kolmanda olulise koolituste teemana saab välja tuua tööks vajalike oskuste andmise. Sugugi mitte kõik inimesed ei tunne end tööturul turvaliselt, mistõttu on vaja arendada nende oskuseid, et neist saaksid edukamad inimesed pideva konkurentsi olukorras. Kõik algab koolitustest, mis suunavad inimesi arendama juba olemasolevaid oskuseid, viies neid senisest tunduvalt kõrgemale tasemele. Seejuures peaks jätma koolituste kavas ruumi ka sellistele täiendõppustele, mis annaksid inimestele võimaluse täiesti nullist uut ametit õppima hakata.

Tõsi on see, et koolituste korraldamine maksab parajalt palju raha ja see kõik pärineb erinevatest fondidest või Euroopa Liidu riikide eelarvetest. Siiski tasub alati otsustajatel endile meelde tuletada, et ilma taoliste toiminguteta tekib aina juurde inimesi, kes tunnevad, et nad ei kuulu uude ühiskonda, kuhu nad on siirdunud. See aga on omakorda üsna tõsine alus erinevatele konfliktidele.