Meditsiiniprobleemid immigrantide seas

Meditsiiniprobleemidega peavad rinda pistma kõik inimesed, vahet pole, kas nad on riigis juba pikka aega elanud või alles uusasunikud. Igal juhul on oluline mõista, et immigrantide seas võivad kohalike elanikega võrreldes esineda tavapärasest teistsugused tervislikud probleemid. Need tulenevad emigrantide unikaalsest olukorrast.

Üks põhilisi probleeme, mis meditsiini seisukohast emigrantidel esineb, on vaimse tervise hädad. Nimelt on kehale ja mõistusele emigreerumine üsna suur šokk. Harjumuspärane keskkond võib lausa üleöö asenduda paigaga, mis on võõras ja kus on üsna keeruline hakkama saada. Tavalised sotsiaalsed sidemed kaovad ja asenduvad juhusliku suhtlusega kohalikega, mis pole kohe kindlasti võrdväärselt rahuldust pakkuv kui pikaaegsed suhted.

Vaimse tervise spetsialistid on täheldanud, et immigrantide seas esineb mõnikord üsna erakordseid konditsioone, näiteks usuvad mõned inimesed, et neil puudub kindlast rahvusest inimeste ees täielikult mingi väärtus. Seejuures pole tegu universaalselt leviva vaimse häirega, vaid tegu on hoopiski just nimelt immigrantide seas leviva hädaga. Tavaliselt aitab selle vastu sidusam sotsiaalsüsteem, terapeutilised tegevused ja töö enesehinnangu kallal.

Samuti võib võõras keskkonnas olla ohte ja riske, millega pole immigrandid ehk väljastpoolt tulnud inimesed harjunud ja võivad sellega seoses sattuda õnnetustesse, millest tavaelanikud ei pruugi end just tihti leida. Näiteks võivad isegi võõrapärased liiklusmärgid ajada inimesi segadusse, mille tagajärjeks on liiklusõnnetused ja muud rasked juhtumid. Seepärast on vajalik immigrante pidevalt koolitada, andes neile kasulikke näpunäiteid kohaliku kultuuriruumi ja selle märgisüsteemi kohta.

Meditsiini seisukohast on lisaks õnnetustele ja vaimsele tervisele oluline ka immuunsüsteemi harjumine uue paigaga. Eestlastelgi võib esineda kõhuhädasid, kui nad reisivad kohtadesse, kus on teistsugused hügieenitingimused ja bakterid. Sarnaselt võivad kaugelt maalt tulnud inimesed kogeda erinevaid meditsiinilisi probleeme, kui nad tarbivad Euroopas kohalikku toitu. See ei pruugi otseselt tuleneda sellest, et Euroopa Liidus oleks mingil moel halvemad bakterid, vaid pigem on küsimus keha harjumises ja immuunsüsteemi valmisolekus võõraste pisikutega võidelda.

Kuigi immigratsioon esitab meditsiiniline mitmesuguseid unikaalseid väljakutseid, siis selge on see, et kõikide probleemidega on võimalik tegeleda, kui toimub koostöö meditsiiniasutuste, kohaliku omavalitsuste ja sisserännanute vahel. Samuti on kasulik see, kui erinevate riikide arstid jagavad omavahel kogemusi ja mõtteid.